Nimetu
hõbedakaevandused. 19. sajandil Põhja-Rootsi uued kaevandused: Kiruna. Rootsi rauamaagi
tootmismaht: 1840.aastatel alla 300 000 tonni, 1914. aastal 7 miljonit tonni.
Rootsi majandusareng (1815-1914): mäe- ja metallitööstus
Rootsi kaevandused ja rauatööstused arenesid moodsaks suurtööstuseks 19.sajandil. Likvideerus
partiarhaalne eluviis ja proletariseerumine. Esialgu siseturu vajaduste rahuldamine: nt raudteede
võrgustik, põllumajanduse mehaniseerumine, terasest laevad. Kõrvale areneb (eksportiv)
relvatööstus. (Bofors: Alfred Nobel, 1894, kahurid)
Rootsi majandusareng 19.sajandil: metsatööstus
Alguses 1850.aastatel: puit, tselluloos, paber. Koondas Norrlandi (Põhja-Rootsi, kus elanike arv
neljakordistus). ,,Metsiku Põhjala" juhutöölised (raiusid metsa ja parvetasid palke sessoonselt).
,,Norrlandi küsimus" = sotsiaalsed probleemid. 1879 Rootsi massistreik Sundvallis. Esialgu
(auru)saekaatrid ja mehhaanilised paberitehased
annaabi.ee 
