Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
religiooni teket ürginimese sooviga isiksustada vaenulikke ning ähvardavaid loodusjõude ja
püüdega otsida nendega lepitust. Kaasaegses ühiskonnas tuli religiooni lugeda seega
arengujäänukiks.
Ilmselt on paratamatu, et soov kõike taandada rangele empiiriliselt uuritavale aluspõhjale
kutsus esile vastureaktsiooni. Jungile ei ole vastuvõetav Freudi ning tema tuletiste
,,mehaaniline" maailmapilt ning see, et ka psüühikat nähti seega paljuski mehaanilisena.
43
,,Etteheide Freudi ning Adleri teooriatele ei seisne selles, et need baseeruvad instinktidel, vaid
et need on ühekülgsed. See on psühholoogia ilma psüüheta ning see sobib inimestele, kes
mõtlevad, et neil puuduvad spirituaalsed vajadused ning püüdlused. Kuid siin petavad iseend
nii patsient kui arst. Isegi kui Freudi ja Adleri teooriad jõuavad palju lähemale neuroosi
annaabi.ee 
