Newton II: kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. Newtoni III: Igale mõjule vastab alati võrdne ja vastasuunaline vastumõju, st kahe keha vastastikmõju on omavahel võrdne ja vastasuunaline. Inertsiaalsüsteemid taustsüsteemid, mis liiguvad üksteise suhtes ilma kiirenduseta Inertsus- nähtus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks teatud suuruse võrra peame kulutama aega. Einsteini relatiivsusprintsiip mitte mingite mehaanikaliste katsetega ei ole võimalik kindlaks teha, kas antud taustsüsteem on paigal või liigub jääva kiirusega ühtlaselt ja sirgjoonseliselt. Üks njuuton on selline jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1m/s2 Kui kehale mõjub mitu jõudu, siis kiirendus sõltub nende kõikide jõudude koosmõjust ehk resultantjõust ( tulemusjõud). Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha mõjub alusele. Keha kuju muutumisel (deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks.
keevitamist tehakse metalli keevitatavuse parendamiseks. Soojusreziimi valik keevitamisel oleneb keevitatavate metallide ja sulamite omadustest, samuti konstruktsiooni jäikusest ja seisukorrast keevitamise ajal. Mustmetallide keevitamisel peab ettekuumutus temperatuur olema seda kõrgem, mida enam kaldub antud teras karastumisele ja pragunemisele. Keevitusjärgse termilise töötlemise ülesanne on keevitamise käigus tekkinud pingete kõrvaldamine ja mehaanikaliste omaduste parandamine. Lehtmetalli ja torude keevitamine ning keevitamine remonditöödel. Ilma traadita keevitatakse kuni 2 mm paksust lehtterast, kus lehtede servad ääristatakse ning pannakse kokku, seejärel sulatatakse ääristatud servad keevituspõleti abil kinni. Pakse lehti keevitatakse traadiga, kusjuures lehtede vahele jäetakse pilu, mis peab vastama keevitatava detaili paksusele ja lehed traageldatakse kokku. Pilu ahenemise vältimiseks võib asetada sinna vahetükid