Antropotseen ehk inimese ajastu - referaat
energiapuuduse kammitsaist. Rohke fossiilset päritolu energia tegi võimalikuks ka palju teisi
uusi tehnoloogiaid: näiteks kunstväetiste tootmise tänu Haberi-Boschi ammoniaagisünteesi
protsessile. Kui enne tööstusrevolutsiooni oli inimene „kodustanud” ca 10% Maa pindalast,
siis juba 1950. aastaks oli seda 25–30%. Hüdroloogiliste protsesside pöördumatutest
4
muutustest annab tunnistust üha kasvav hulk megatamme Euroopa ja Ameerika jõgedel. Ent
suurim on tööstusrevolutsiooni jälg kaheldamatult atmosfääris, kus 1950. aastaks olid
metaangaasi (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) tasemed tõusnud juba kolmandiku võrra.
Geoloogia seisukohalt mõnevõrra veenvam ettepanek on tõmmata Antropotseeni piir
esimesest tuumarelva katsetusest keskkonda pääsenud radioaktiivsete isotoopide ameriitsium-
241 ja tseesium-137 juurde. Nii määratletuna on Inimeste Ajastul väga sümboolne algushetk:
16
annaabi.ee 
