neist on rohelised ovaalsed ujulehed. Nende lehtede sisemuses on samuti arvukad õhuruumid. Iga männase kolmas leht on veesisene, jagunenud 8-12 niitjaks hõlmaks, mis on kaetud mitmerakuliste karvadega. Juured puuduvad. Vett ja selles lahustunud mineraalaineid imetakse kogu pinnaga, kuid peamiselt muundunud veesiseste lehtede abil. Soorused tekivad veesiseste lehtede alusel. Üks neist sisaldab mikrospooridega mikrosporangiume, teised megaspooridega megasporangiume. Megaspooridest on eluvõimeline ainult üks. Soorused langevad sügisel veekogu põhja. Kevadel, pärast katete kõdunemist, tõusevad sporangiumid pinnale. Gametofüüdid arenevad sporangiumide sees. Mikrospooridest arenevad isaseellehed, mis koosnevad kahest vegetatiivsest rakust ja kahest anteriidist. Kasvades rebivad isaseellehed sporangiumi kesta katki ja vabanevad. Megaspooridst areneb emaseelleht. See on roheline, vähem taandarenenud kui isaseelleht
neist on rohelised ovaalsed ujulehed. Nende lehtede sisemuses on samuti arvukad õhuruumid. Iga männase kolmas leht on veesisene, jagunenud 8-12 niitjaks hõlmaks, mis on kaetud mitmerakuliste karvadega. Juured puuduvad. Vett ja selles lahustunud mineraalaineid imetakse kogu pinnaga, kuid peamiselt muundunud veesiseste lehtede abil. Soorused tekivad veesiseste lehtede alusel. Üks neist sisaldab mikrospooridega mikrosporangiume, teised megaspooridega megasporangiume. Megaspooridest on eluvõimeline ainult üks. Soorused langevad sügisel veekogu põhja. Kevadel, pärast katete kõdunemist, tõusevad sporangiumid pinnale. Gametofüüdid arenevad sporangiumide sees. Mikrospooridest arenevad isaseellehed, mis koosnevad kahest vegetatiivsest rakust ja kahest anteriidist. Kasvades rebivad isaseellehed sporangiumi kesta katki ja vabanevad. Megaspooridst areneb emaseelleht. See on roheline, vähem taandarenenud kui isaseelleht
annaabi.ee 
