Aatomifüüsika ja Astronoomia
evolutsiooni.
Mõistmaks galaktikate arengut uurisid Elmo Tempel
ja Enn Saar koostöös Radu Stoicaga Prantusmaalt,
Lille Ülikoolist, kuidas Universumi kärgstruktuur
mõjutab galaktikate arengut.
Vaadates galaktikate suureskaalalist jaotust, näeme,
et galaktikad on koondunud parvedesse, mida
omavahel ühendavad galaktikate ahelad ehk
filamendid.
Galaktikate filamendid on peamised struktuurid
galaktikate jaotuses, mille mõõtmed ulatuvad kuni
kümnete megaparsekiteni (1 parsek = 3.26
valgusaastat).
Olgu võrdluseks toodud, et galaktikate gruppide
tüüpiline suurus on üks megaparsek ning galaktikate
suurused ulatuvad kuni 100 kiloparsekini.
Selline galaktikate filamentide võrgustik moodustab
nn Universumi kärgstruktuuri.
Kaks kolmandikku tänapäevases Universumis
asuvatest galaktikatest on spiraalgalaktikad
(ülejäänud kolmandik on suurelt jaolt elliptilised
galaktikad), mis pöörlevad ümber oma telje.