2 Pinnas Joonis 7.2. Maandamise põhimõte. 1 - maandusjuht, 2 – maanduselektroodid. TÖÖ KÄIK I OSA: Isolatsioonitakistuse mõõtmine Elektrijuhtmestiku, mootori mähiste, trafode ja teiste seadmete isolatsioonitakistuse mõõtmiseks kasutatakse megerit e megaoommeetrit. Megeriga mõõtmisel lülitatakse seadmel pinge eelnevalt välja. Megeri vooluallikas on generaator, mida käitatakse ajami käsivändalt. Generaatoriga järjestikku ühendatud logomeetrilise pingemõõturi skaalad gradueeritakse kilo- ja megaoomides. Megeri korrasolekut kontrollitakse enne mõõtmist vända pööramisega kiirusega kuni 2 pööret sekundis. Et megeri klemmid on lahtised, siis mõlemas mõõtepiirkonnas (k ja M) peab
Liini parameetrid Alalisvooluga kontrollitakse liini primaarparameetrite vastavust normidele Normeeritavad parameetrid on: juhtmete takistus pikibalanss isolatsioonitakistus mahtuvus Mõõtmised Juhtmete orienteeruvat takistust kontrollitakse oommeetriga või liinitestriga Normeeritavate parameetrite vastavust normidele mõõdetakse alalisvoolu sillaga Isolatsioonitakistuse mõõtmiseks kasutatakse megaoommeetrit Pikibalansi mõõtmine Mõõtmine toimub nn maandatud silmuse meetodil Sillaga ühendatakse 2-juhtmeline liin juhtmetakistustega R1 ja R2, mis moodustavadki maandatud silmuse kuna juhtmete kaugemad otsad on naaber-sõlmes kokku ühendatud ja maandatud Maandustakistused jäävad silla generaatoriahelasse ja üldiselt ei mõjuta silla tasakaaluolekut Tavaliselt valitakse ra = rb ja siis silla tasakaalu korral R1 - R2 = rc
küttekehades (8...20) Elektritakistus Püsiv elektrivool võib juhtmes tekkida vaid siis, kui on suletud vooluring. Elektronide kindlasuunalist liikumist takistab nende põrkamine ja hõõrdumine vastu elektrijuhi aatomeid ning molekule. Takistavat mõju, mida iga elektrijuht avaldab temas kulgevale püsiva tugevusega ja suunaga voolule, nim elektriliseks takistuseks. Suurte takistuste ja isolatsioonitakistuste mõõtmiseks kasutatakse megaoommeetrit ehk megerit. Kõik oommeetrid omavad sees vooluallika, harilikult patarei. Sellest tingituna seatakse enne mõõtmisele asuimist oommeetri osuti alati "0" asendisse. Oommeetrid ühendatakse takistuse mõõtmisel mõõdetava takistuse otstele, mille juures mõõdetav takistus (tarbija) ei tohi olla pingestatud. Vastasel korral põlev oommeeter silmapilkselt läbi. Elektritakistus on füüsiline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Oomist väiksemat ühikut kasutatakse vähe
Seadme või liini isolatsioonitakistus võib kergesti muutuda ning seepärast tuleb isolatsiooni korrasolekut kontrollida kogu kasutusaja jooksul. Isolatsiooni mõõtmisel võib esineda kaks juhtu. Esimesel ja levinumal neist on seade või liin pingevaba. Teisel on seade või liin pingestatud tööpingega. Pingestamata elektriseadme isolatsioonitakistuse mõõtmine Pingestamata elektriseadme või liini isolatsiooni takistuse mõõtmiseks, kasutatakse megaoommeetrit. Joonisel on antud megaoommeetri ühendusskeem kahejuhtmelise süsteemi juhtme "A" isolatsioonitakistuse mõõtmiseks maa suhtes. Megaoommeetri üks klemm ühendatakse juhtmega, teine maaga. Skeemist selgub, et mõõtetulemuse määrab mitte ainult juhtme "A" isolatsioonitakistus maa suhtes R a, vaid kahe paralleelharu kogutakistus. Ühe haru takistuse moodustab takistus R a, teise järjestikühenduses takistused Rab ja Rb.
korrasolekut kontrollida kogu kasutusaja jooksul. Isolatsiooni mõõtmisel võib esineda kaks juhtu. Esimesel ja levinumal neist on seade või liin pingevaba. Teisel on seade või liin pingestatud tööpingega. Pingestamata elektriseadme isolatsioonitakistuse mõõtmine Pingestamata elektriseadme või liini isolatsiooni takistuse mõõtmiseks, kasutatakse megaoommeetrit. Joonisel on antud megaoommeetri ühendusskeem kahejuhtmelise süsteemi juhtme "A" isolatsioonitakistuse mõõtmiseks maa suhtes. Megaoommeetri üks klemm ühendatakse juhtmega, teine maaga. Skeemist selgub, et mõõtetulemuse määrab mitte ainult juhtme "A" isolatsioonitakistus maa suhtes Ra, vaid kahe paralleelharu kogutakistus. Ühe haru takistuse moodustab takistus Ra, teise järjestikühenduses takistused Rab ja Rb.
annaabi.ee 
