Norra Kuningriik
Algas sotsiaalne
kihistumine. Lõuna-Norras levis võitluskirveste kultuur. Kaljujoonistel asendusid
jahistseenid põllumajanduse stseenidega. Aga 2500. aasta paiku eKr paistab
põllumajandus süstemaatiliselt jälle kaduvat.
Neoliitikumis (4000 eKr 1800 eKr) rändas sisse uus rahvas, keda hüütakse
steinøksfolket. Tolleaegsetel kaljujoonistel on küttimise ja kalade motiivid, nii et jaht ja
kalapüük pidid olema endiselt tähtsad elatusallikad. Sellest ajast on leitud
megaliithaud Østfoldis.
Pronksiaeg
Pronksiajal oli ühiskond organiseeritum ja kihistunum kui kiviajal. Ilmus pealike klass,
kellel olid sidemed Lõuna-Skandinaaviaga.
Asustus muutus paiksemaks ja võeti kasutusele hobune ja ader. Jätkati
kivitööriistade kasutamist, kuid aristokraatia kasutas üha enam pronksesemeid
staatusesümbolitena. Leidude tuumala on edelas ja võib pidada kindlaks sidet
Jüütimaaga.
Viikingite aeg
Viikingiajaga lõppes Norras eelajalooline periood
annaabi.ee 
