Mees, kes teadis ussisõnu
7
Tsitaat: ,,Ma ei kavatse ju siia saarele surra! Mul on kindel plaan raudmeestele veel kibe
lahing anda. Langen neile taevast pähe nagu välk ja kolgin neil ajud välja. Ah nemad raiuvad
mul jalad otsast ja viskavad merre! Mingu perse, selliste lapsetempudega nad minust küll lahti
ei saa. Mina ei anna kunagi alla!"
Leemet võrdles ennast pidevalt onu Vootele ja vanaisaga ning pidas end nendest nõrgemaks.
Tsitaat: "Mingis mõttes meeutas ta mulle onu Vootelet, ehkki muidugi palju metsikumal
kujul. Nad olid tehtud ühest ja samast puust, ainult et onu Vootele oli selle puu sile ning tugev
tüvi, mida torm siiski võib murda, samal ajal kui vanaisa sarnanes sügavalt maa alt välja
tiritud jämeda ning vintske juurikaga, mille pooleksväänamine pole jõukohane isegi karule. Ja
mina - mina olin selle puu latv, tuules painduv ning habras. Ma olin tipp, kus oksad muutusid
nii peeneks, et ei kandnud enam isegi väikest lehelindu