Eesti hülged
16
Kõige enam püütav hülgeliik Eestis oli viiger (Phoka hispida), rahvakeeles mustud. Mustud olid
küll kõige väiksemad ja neid oli kõige raskem püüda, kuid neid esines kõige arvukamalt.
Tunduvalt vähem levinud liik oli hallhüljes (Halichoerus grüpus), rahvapäraselt suurhall.
Läänemere hüljestest on ta kõige suurem, sageli kohati kuni 2 meetripikkusi isendeid.
Käesolevaks sajandiks kadus meie vetest randal (Phoca vitulina), rahvapäraselt natid. Kohati oli
see liik oli ammustel aegadel Eesti rannikul arvukas ja rohkesti kütitav. Suuruselt on ta viigri ja
hallhülge vahepealne.4
4 ERM . (2010). Eesti Rahva Muuseum [WWW]. http://www.erm.ee/?node=232 (18.10.2010)
17
4. Hülgete jälgimisvõimalused tänapäeva tehnikaga.