Karl Jaspers
psühholoogialektori koha Heidelbergi Ülikoolis. Umbes 40-aastaselt hakkas ta uuesti
tegelema filosoofiaga, misjärel sai temast tunnustatud filosoof nii Saksamaal kui kogu
Euroopas. 2. Maailmasõja ajal pidi ta loobuma oma õpetaja ametist kuna ta naine oli juut.
1948. aastal suundus Jaspers Baseli Ülikooli Sveitsis, kuhu ta jäi kogu oma elu lõpuni.
Vaated
Psühholoogia: Jaspers ei olnud rahul sellega kuidas saadi aru vaimsetest häiretest, mis sundis
teda kahtlema diagnoosimis meetotides ja psühhiaatrias. 1910 avaldas ta uudse psühholoogia
raamatu, milles ta uuris, kas paranoia on põhjustatud iseloomust või bioloogilistest
muutustest. Kuigi ta ei toonud uusi ideid, tutvustas ta uudse uurimismeetodi. Ta uuris mitmeid
patsiente detailselt ja avaldas nende biograaphilise informatsiooni ja selle kuidas patsientid ise
suhtusid oma seisundisse. Selle meetodi nimeks sai biograafiline meetod ja on laialdaselt
kasutatud tänapäevases psühiaatrias