Elea koolkond (referaat)
maailm seega on lihtsalt olematu, on illusioon. Esimesena filosoofilise mõtlemise ajaloos
kerkib üles meie tunnetuse tõe probleem kui niisugune. Julgelt ning hoolimatult arendab
Parmenides ses suhtes oma mõttekäiku. Tõeliselt olevat me tunnetame üksnes mõistusega
mõeldes (,,logos"). Mida me meeltega tajume, see on subjektiivne ning seetõttu ka petlik,
loob meile illusiooni asjade muutlikkusest, mida tõeliselt pole olemaski. Muidugi ei saanud ka
meetlega tajutavat tegelikkust nii kergesti olematuks filosofeerida ja seetõttu Parmenides
omistab hiljem tollele muutlikule olemisele üksnes näiva olemasolu suutmata ent sellegagi
ületata dualismi oma õpetuses. Kahjuks on see osa tema õpetuslaulust, kus ta siirdub tolle
,,näiva" olemise lähemale vaatlemisele, kaduma läinud ja me ei tea, kas tal õnnestus oma
esialgset ontoloogilist monismi kuidagi päästa või sisuliselt õigustada. Mitte niivõrd oma