Õiguse filosoofia loengukonspekt
Selle täitmiseks nägi ta ette
süstemaatilist kahtlemist kõigis otsustustes, et lõpuks veenduda neist mõne vankumatuses.
Kahtluse kaudu jõudis D. ühe kindla asjani mõtlemiseni (cogito ergo sum). Sellega
pööras ta ümber senise maailma-inimese seose: inimene polnud enam "korrastatud" maailma
mutrike, kes usaldavalt uurib, mis tema ümber toimub, vaid ta sai subjektiks, kes on kõige oleva
tõesuse alus. Ja kuna inimmõistus on tõesuse alus, siis kõigi teaduslike meetidite aluseks saab
olla vaid matemaatiline deduktsioon, kindlatele, selgetele ja vahetutele aksioomidele põhinev
(eksimatu) mõtlemine. Aksioomidest ja üksteisest loogiliselt tulenevad deduktsioonid
moodustavad kindla süsteemi (vrdl keskaegne summa). Tõene teadmine pidi kuuluma sellesse
süsteemi. Filosoofiast pidi saama matemaatiliste loodusteaduste teooria (tänap. teadusfilosoofia).
Pöörde tulemusena tunnetus ei pidanud end enam objektide järgi sättima, vaid [8] meetod
annaabi.ee 
