võimalikult palju vett ning rikastades mett meepõiekeses toodetavate elementidega. Füüsikalised omadused • Viskoossus • Tihedus • Värvus Mees sisalduvad suhkrud • Erloos, gentiobioos, isomaltoos, kestoos, koibioos, laminaribioos, maltotrioos, maltuloos, nigeroos, panoos, sahharoos, teanderoos, tsentoos,turanoos jpt. Mee tarbimine Eestis • Eesti elanikest tarvitas 2010. aastal 47% mett ebaregulaarselt. 40% kasutas mett vähemalt korra nädalas ning 13% iga päev. Meetarbimine on kasvanud: 2000. aastal ei pruukinud mett viiendik eestimaalastest, 2005. aastal 13%, 2010 aga vaid 5%. Antibakteriaalne toime • Mee antibakteriaalset toimet on kerge testida ja seda bioloogilist aktiivsust on mee juures arvatavasti kõige enam uuritud. Tavalise mee antibakteriaalset toimet selgitatakse kõrge suhkrusisalduse ja happelisusega (pH on vahemikus 3,5–5,0). • Hiljutised uuringud on aga näidanud, et kõige suurema tähtsusega
Kord nädalas kasutab mett 40% inimestest ning igapäevaselt 13% eestlastest. Eestis on mee tarbimine aastatega suurenenud. Rohkem on mee tarbijate seas vanemaid inimesi. [6] ,,Ligi pooled 45-74- aastastest tarbivad mett vähemalt kord nädalas, samas kui 15-24-aastaste seas tarbib mett vähemalt kord nädalas vaid veerand. Ka igapäevaseid meetarbijaid on 55- aastaste ja vanemate seas märgatavalt enam kui nooremates vanusegruppides." Leibkonna kohta oli keskmine aastane meetarbimine 2010. Aastal 4,7 kg. [6] Peamised mee tarbimise põhjused on mee tervislikkus ja selle raviomadused, maitse, harjumus seda tarbima. Mee tarbimisviisideks on ravimina söömine, naturaalsena söömine, leiva või saia peal, kohvi ja tee magustamiseks, saunameena, kosmeetiliseks otstarbeks, toidu valmistamine, jookide magustamiseks, hoidiste valmistamiseks. Mett hangitakse tarbimiseks kõige rohkem tuttavalt mesinikult. Samuti oma mesilast, poest, turult ja laatadelt. [5]