Meetaimede ülevaade
· aialilled.
Antud rühmitamine on mõnes mõttes tinglik, kuna väga paljud taimeliigid
võivad kasvada mitmes kohas, nii metsas, soos, niidul kui ka karjamaal. Ning
samuti on üsna keerukas tõmmata piiri metsa- ja parkide ning haljasalade
taimede liikide vahele. On väga palju meetaimi, mis kasvavad looduslikult,
kuid samas kultiveeritakse neid ka parkides ja haljasaladel. (Rohtla, 2001)
Meetaimede morfoloogia
Meetaime üheks väga oluliseks osaks on tema juur. Eestis kasvavatel
meetaimedel on enamasti sammas- ja narmasjuured. Sammasjuur on juure
jämedam osa, mis tungib sügavale mulda ja mille küljest hargnevad
külgjuured. Sammasjuurtega meetaimed on meil Eestis näiteks põlduba,
roosa ristik, aasristik, lutsern jt. Narmasjuurtega taimedel puudub teistest
jämedam peajuur. (Rohtla, 2001)
Teine väga oluline taimeosa meetaimel on vars. Viimased võivad taimedel
olla väga mitmesuguse ehitusega. Peamiselt kohtab meetaimedel püstiseid,
tõusvaid või lamavaid varsi
annaabi.ee 
