Begiinid
aastate paiku hakkas
suhtumine begiinidesse nii kiriklikes kui ilmalikes
ringkondades muutuma. Ühtlustamise paine mõjus nii, et
kirikumeeste arvates oli begiinide tegevus sarnane vaba
vaimu vendade taoliste hereetiklike suundadega. Vaba
vaimu vennad olid eriti kahtlased, sest nad tõstsid esile
panteistlikku usku ja võitlesid vaimulikkonna rolliga.
Meeste poolt organiseeritud kirik, kus mehed
domineerisid, ei osanud begiinide suhtes seisukohta võtta ja
kiriku meesteoloogid ei saanud selgust isegi selles, millesse
begiinid tegelikult õieti uskusid või kuidas nad oma
ühendustes käitusid.
Begiinide süüdistamine ketserluses tugevnes 14.
sajandil. Paavst keelaski Viini kirikukogul 1311-1312
begiinide tegevuse, kuid hiljem seda otsust pehmendati nii,
et see ei käinud vagade ja korralike elukommetega begiinide
kohta. Begiiniühistute, nagu ka varasemate nunnakloostrite
populaarsust võib seletada sellega, et keskajal oli naisi