NAISTEMAAILM JA MEESTEMAAILM Naine ja mees erinevate maailmavaadetega isiksused. Heites pilgu mitmeid sajandeid tagasi, võime nende isiksuste maailmade vahel näha selgeid erinevusi.. Tänapäeval, kus enamik füüsilisest tööst on asendunud vaimsega, võime tõdeda, et tänapäeval ei mängi enam suurt rolli, kas oled naine või mees. Kuigi need kaks vastandlikku maailma on muutumas ühtsemaks, saame tänapäeval siiski veel rääkida naistemaailmast ja meestemaailmast. Kuid kuidas on aeg muutnud kummagi soo rolli ühiskonnas? Mis saab edasi? Kas saame ka 10, 100, 1000 aasta pärast rääkida naistemaailmast ja meestemaailmast? Ajalugu on oluliseks infoallikaks meile igaühele tänu sellele õpime tundma nii ennast, oma rahvast kui ka tervet inimkonda. Meie teod ja õpitu muudavadki meid selliseks, kes me oleme ja kes me olla tahame. Nagu igal inimesel, on ka meestel ja naistel erinevad mõtted. Mehed on
Krossi loomingusse hakkavad ilmuma problemaatilisedmad tegelased. Lugejal tekib ka kohe küsimus, et kas tema teostel on ka nõukogude korraga ka mingi seos. Enamasti on, kuid see pole alati põhieesmärk. „Keisri hullu“ puhul on kindel, et mingeid paralleele ta vahetu kaasaja ja tsaarivõimu vahele loob. Ta käib ajalooga hoolikalt ümber ja oskab tasakaalustada ajaloolist täpsust, aga samas lubab ta ka endale oma mingit teatud vabadust. Kross kirjutab väga seksistlikult meestemaailmast, tema teostes saavad väga harva sõna ka naised. Tavaline on tema teostes, et peategelane on mees, tal on armulood ning naine on kindlasti objektistatud. Hilisemal ajal hakkab sisse tulema memuaarsemat ainest. Samuti hakkab ta ka raamjutustust kasutama. Kindlasti säitlitab ta kirjandusliku professionaalsuse. Sajandivahetusel tabab tedaha halvatus ja ta kaotab mingiks ajaks kirjutamisvõime, kuid ta õnneks taastub. Taust 1973-1985 – stagnatsioon
annaabi.ee 
