Antiikaja usund
Paljud maailma suurimad ehitised on rajatud religioossel otstarbel (sakraalehitused,
templid, püramiidid). Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate (elu mõtte, juhised
õigeks tegutsemiseks ja suhtlemiseks, tõe, surma, saatuse, tuleviku, maailma alguse ning
lõpu küsimustes jms). (vikipeedia)
Religioon oli muinaskreeklastel kõike muud kui eraasi. Igal kollektiivil, kuhu vaba
kodanik kuulus perekonnal, meesteliidul, polisel -, olid omad kultused, mis omavahel
haakusid. Ja kellelgi ei olnud võimalik vältida neid kultuslikke ühendusi, mis vastasid
riigi poliitilisele ülesehitusele.
Teiselt poolt, religiooni kõikidel avaldustel oli ka ühiskondlik ja poliitiline tähtsus.
,,Pühadus" on kreeklastel alati seotud kogukonna ühtsust säilitava kultusega ning sellel
pole suurt pistmist inimese siseeluga ega üksikisiku moraaliga. ,,Jumalavallatult" käitub