Tõde ja Õigus II Terve tekst
Nagu Indrekki, teadsid paljud teised, võib-olla kõik, kust Ramilda võtnud oma selle ja hulga teisi
nimesid, mis tundusid nii ilusatena, et neid siin-seal tasakesi korrati. Igal mehel oli oma ilus nimi,
mida ta armastas ja mille ta tegi oma vaimustuse- ja imetluse-esemeks. Aga kõigi nende ilusate
nimede taga peitus ainuke naine, kes oli meestele ette siristanud oma kümme tuhat nime, ja
joobunud meestekari siristas seda talle järele. Polnud siis ime, et ka Indrek hakkas kaasa
siristama kord teadlikult, kord ebateadlikult, teisendades nime viimse võimaluseni ja ammutades
aina uusi ja uusi. See oli omasugune mäng ja ajaviide, mida võis kasutada igavates tundideski.
Ja ta levis niisuguse kiiruse ja kindlusega, et astus mõjult võistlusse krahvi toodud lauluga,
ainult selle vahega, et laulu lauldi valjusti ja ühel meelel, nime aga kordas igaüks oma-ette.
annaabi.ee 
