Teadusfilosoofia
5. Naiste saavutusi ning edu teaduses ei võetud 20.sajandi alguses tõsiselt.
Nende saavutustest räägiti ning arvustati meesteadlaste ning ajakirjanike poolt vaid
,,pehmetes" teadusharudes - nagu näiteks meditsiin, antropoloogia, võib-olla isegi
keemia.
6. ,,Sõna levimine naisteadlastest ning nende saavutustest", mis aitaks kaasa
suhtumise muutumisele. Tolle aegsete arusaamade levitamine massimeedias.
Raamatus toodi näitena välja, et meesteadlased olid erialakirjanduses 15 korda
nähtavamad kui naisteadlased. Tolle aja ajakirjanike sõnutsi nõuab teaduse tegemine
kultuuriliselt mehelikke atribuute - emotsionaalne irdumine, intellektuaalne
objektiivsus ning aeg-ajalt isegi toorest füüsilist jõudu. Naisi hoiti valeinfoga teadusest
eemal.
7. Naisteadlastele ebasobiv poliitiline, sotsiaalne keskkond.
Naised soovisid tegeleda teadusega, kuid selline soov oli uudne, alguses kindlasti