"meessurnuid" - 1 õppematerjal

Vahekaitsmise esitlus

nii kokku leppinud. Kõik sõltus inimestest. 1930. aastal pesti lahkunut vee ja seebiga, kuid selle kõrval oli levinud ka viinaga ülehõõrumine. See, kuidas pesemisse suhtuti sõltus perede eetilistest tõekspidamistest. Surnupesijad olid vanasti enamasti naised. Vahel pesid meessoost surnut ka mehed, kuid kunagi ei pesnud mehed naissoost surnut. Tänapäeval on nii, et olgu surnupesija kas siis meessoost või naissoost, siis peseb ta nii naissurnuid kui ka meessurnuid. KASUTATUD MATERJALID: 1.Trükised ja raamatud: M. Metsavahi, Ü. Valk. Regivärsist netinaljadeni ,Tallinn 2005. Rahvakombed, tavad, rituaalid:125 Akadeemia 18.aastakäik 2006 number 3. M. Mikkor, Platsenta söömisest tänapäeva Eestis maailmatraditsiooni taustal, Tabud teaduses ja elus:593-605. Akadeemia 10.aastakäik 1998 number 3. Linnaeestlaste sugulussuhted:460- 461. Akadeemia 12.aastakäik 2000 number 4. Sünnikombestikust linnas ja maal,