82 meetriga. Praegu juhendab Kanterit Indrek Tustit. Kanteri suurimaks saavutuseks on veel pronksmedal 2012.a. Londoni olümpiamängudelt. Maailma meistrivõistlustel on ta lisaks võitnud kaks hõbe- ja pronksmedalit ning Euroopa meistrivõistlustelt kolm hõbemedalit, viimane neist 2014.aastal Zürichis. Kanter on püstitanud ka viis Eesti rekordit järgmiste tulemustega: 68.50m (2004.a.), 68.61m, 70.10m (mõlemad 2005.a.), 72.30m ja 73.38m (mõlemad 2006.a.). Ta on saanud Eesti parima meessportlase tiitli 2007. a., 2008. a. ja 2011. a. Eesti Vabariigi President on Eesti tippsportlast tunnustanud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga 2006.a. ning Valgetähe I klassi teenetemärgiga 2009.a. Üldandmed • Sünniaeg: 6. mai, 1979 • Sünnikoht: Tallinn • Pikkus: 196 cm • Kaal: 121 kg • Käte siruulatus: 207 cm Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Gerd_Kanter http://www.team75plus.com http://www.sportlio.com/gerd-kanter/ http://www.esbl.ee/biograafia/Gerd_Kanter
Kanteri treener on Islandlane Vésteinn Hafsteinsso. Esimene treener oli Gerdil Ando Palginõmm, samuti on tema treeneriteks olnud Helgi Parts, Aleksander Tammert seenior ning kuni 30. augustini 2006 Uno Ojand. Gerd Kanter võitis esimesena Bigbank Kuldliiga jackpot'i. 22. märtsil 2009 püstitas ta Rootsis Växjös sisemaailmarekordi tulemusega 69.51. Tema praeguse isikliku rekordi, mis on samuti Eesti rekord püstitas Gerd Kanter 4. septembril 2006 Helsingborgis. Teda on tunnustatud Aasta meessportlase tiitliga aastal 2007 ja 2008. Gerdile anti üle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk 8. detsembril 2008. Ta on valitud 2010 Aprillis Euroopa kuu parimaks meeskergejõustilkaseks ning 2010 aasta kergejõustiklaseks. Gerd Kanter on kokku võitnud viis kuldmedalit, millest esimese teenis 2005 aastal Türgis tulemusega 65.29m, viis hõbemedalit, millest ühe võitis ta 2005 aasta Heldingis toimunutel maailmameistrivõistlustel ning ühe 2011 aasta maailmameistrivõistlustel Daegus, ning ühe
Keha kaalu reguleerides tuleb arvestada, et see ei toimuks energiavarude ja lihasmassi arvelt. Lõppkokkuvõttes on oluline oma spordialale vastav keha kaal ja keha kompositsioon, et saavutada parimaid sportlikke tulemusi. Sporditeadlaste arvates ei tohiks meessportlastel rasvaprotsent langeda alla 5-6% ja naissportlastel on selleks piiriks 12-14%. Teades oma keha rasvaprotsenti on võimalik luua ajaliselt realistlik plaan selle langetamiseks. Näiteks: ettevalmistusperioodi algul on 70 kg meessportlase rasvaprotsent 15 ja soovib seda viia Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT minimaalseks viie protsendini. Seega peab ta langetama 10 % ehk 7 kg oma kehakaalust. Kuna pole soovitatav üle ühe kilogrammi nädalas kaotada, siis peab kogu kaalulangetamine kestma 7-8 nädalat jälgides ka keha kompositsiooni muutusi, et ei langeks lihasmass. Seega
annaabi.ee 
