Jean- Jagques Rosseau "Emile" kokkuvõte
vähe lasta end aheldada inimlikest asjadest see on parim abinõu õppida surema. Èmile omab
oma voorustest kõik, mis suhtub temasse endasse. Et omandada ühiskondlikke voorusi,
puudub tal veel nende olukordade tundmine. Tal puuduvad ainult need vaated, milleks tema
vaim on nüüd vastuvõtlik. Ilma kellegi rahu rikkumata on ta elanud rahulikult, õnnelikult ja
vabalt, nagu loodus on seda võimaldanud.
Èmile kasvatus naitumiseni (neljas raamat)
Üldiselt pole meesloodud, et alaliselt lapseea astmele jääda. Meeleolu muutus, sagedased
äkilised hingeliigutused, lakkamatu vaimne ärritus asetavad lapse peaaegu juhtmata olukorda.
Ta ei alistu ühegi juhatusele. Esimene tundmus, mille hoolikalt kasvatatud noor inimene on
vastuvõtlik, ei ole armastus, vaid sõprus. Tema poolehoid pöördub enne oma soole kui
vastassugupoolele. Sellel ajal tärkava tundelisuse abil on võimalik noormehe südamesse
istutada inimsuse idusid