E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
käetud, meil kõhud tühjad.»
«Võtke heaks, kui aga loit maitseb,» ütles Gabriel.
«Küll la mailseb, anna aga siia. Kelle see kena junkur on?»
«See ei ole junkur, see on minu vend Jüri.»
«Kes sa siis ise oled?»
«Kalamees siit lähedalt Aga kes teie olele?»
«Ara n'a palju päri, külamees, anna parem süüa,» ütles ratsameesle esinik upsakalt ja kippus
sedamaid toidukraami kallale, mida Agnes vaheajal oli kimbusl välja võinud ja rohu peale
ladunud.
Meesle nälg oli suur, lerve sink ja leib oli lühikese ajaga nende lõualuude vahele kadunud.
Lahkeid vasluvõtjaid ei pannud nad peaaegu tähelegi. Mõnest sõnast, mis nad isekeskis
vahetasid,
märkas Gabriel, et nad suurema salga liikmed olid, kes hiljuti Virumaal riisumas käinud,
ja et nende ninamehe nimi oli Andres. Üks neist näis näo vormi ja kange keelemurde pärasl
võõramaa mees olevat. See piilus lüki aega kahtlaselt Agnese olsa ja legi lemaga siis saksa
keeles juttu
annaabi.ee 
