Muusikaelus oli tähtsaks teetähiseks koorijuhi August Wiera algatatud muusikalavastused. Esimene eestikeelne ooperietendus oli 1883 aastal mängitud Carl Maria von Weberi ’’Preciosa’’. Innustavamat mõju eesti publikule avaldas kahtlemata saksa kooride ja lauluseltside tegevus. Just seetõttu tõusis ka esimestes Tallinna eesti seltsides Estonia(1865) ja Lootus(1878), nagu ka Tartu seltsis Vanemuine(1865), esiplaanile koorilaul. Võimekad dirigendid olid Liedertafel’i ja Meeslaulu seltsi juht August Krüger(1810-1883) ja Jäkeli lauluseltsi juhataja Julius Jäkel. Lauluseltside kaudu levis hoogsalt ka uus ilmalik, nn liedertafel’lik laul, mille juured olid saksa rahvalikus koorimuusikas. 1860.aastail, mil oma õigusi asusid kaitsma kõik kohalikud suuremad rahvusgrupid- eestlaste kõrval ka venelased ja baltisakslased-, oli just kooriliikumine üks rahvuse väljundeid. Kammermuusika viljelemine oli algul juhuslikku laadi, piirdudes 19.sajandil
Tartu Õpetajate Seminaris 15.aastaselt astus Tubin Tartu Õpetajate Seminari, kus õppis 1920-1926 Mängis orkestris tsellot, juhatas kooli laulukoori 1924.a astus Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus õppis ühe aasta orelit, seejärel läks üle Heino Elleri kompositsiooniklassi Nõos õpetajana 1926-1930 Nõo algkoolis matemaatika ja füüsika õpetaja Juhatas Nõo segakoori, oli kiriku organist Jätkas õpinguid Elleri juures 1928 kutsuti Eduard Tubin Tartu Meeslaulu Seltsi dirigendiks. (Juhatas kuni Eestist põgenemiseni 1944.aastal.) 1930 lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli ja asus elama Tartusse. Enne Teist maailmasõda Tartu Meestelaulu Seltsi dirigent Mõnda aega juhatas Miina Hermanni Lauluseltsi, ,,Vanemuise" ja ,,Estonia" segakoori 1930-1938 juhatas Vanemuise orkestrit Ballett ,,Kratt" 1938.a täiendas end heliloojana Budapestis Elu Rootsis 20. septembril 1944 põgenes Tubin koos perekonnaga purjelaeval "Triina"
Suur oli huvi ansambli-ja koorilaulu vastuTallinnas,sedanii balrisakslastekui ka SaaremaalAnsekiilas (1863), J6hvis (1855), P:irnu l:ihedal Uulu m6isas (1867), eestlasteseas. fudamisi asutati lauluseltse:Liedertafel (1844, piisivalt tegutsema Simunas(1866),Hiiumaal (1867). hakkas 1854), Reualer wrein fiir Miinnergesaag(Thllinna Meeslaulu Selts, 1849), venelauluseltsGusli(1860),esimeneeestilauluselts Revalia(1863),Estonia(1865). 2 4 Linnade muusikaelu19. sajandi II poolel oli elav.ia mitmekiilgnc. Pdrnust, Rohkestikiis Eesti suuremateslinnades nimekaid kiilalissoliste.Tihedamini kui 'lallinna
Viimane oli kohustulik. Seminaris alustas Tubin ka heliloominguga. 1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, olles samal ajal Nõo koolis õpetaja. Seal õpetasid teda Johannes Kärt ning Heino Eller. Eduard Tubina õpingud Tartus lõppesid 1927.aastal. Tubin asus õppima Tallina Konservatooriumisse, mille ta ka edukalt lõpetas. Pärast seda naasis ta Tartusse, kus sai tänu uue muusikakooli asutamisele jätkata õpinguid Heno Elleri juures.1928.a. kutsuti Tubin Tartu Meeslaulu Seltsi meeskoori dirigendiks, mida ta juhatas kuni Eestist põgenemiseni 1944.a. 1930.a. lõpetas Eduard Tartu Kõrgema Muusikakooli ning asus elama Tartusse. 1930.a. alustas Tubin oma tegevust "Vanemuise" teatris esialgu klaverisaatjana, seejärel dirigendina juhatades ka "Vanemuise" aiakontserte. Aastail 1931-1944 juhatas ta arvukalt mitmesuguseid ooperi,-balleti- ja operetietendusi ning kirjutas ka tihti ise muusikat mitmesugustele draamalavastustele
Tulevane helilooja mängis kooli orkestris tsellot ning ja juhatas õpilaskoori. 1924. a. astus paralleelselt Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, kus alustas oreliõpinguid. Tema õpetaja ja mentor oli Heino Eller. 1926. a. lõpetas Tubin seminari ja ta suunati tööle Nõosse. Vastumeelselt õpetajaametit pidades juhatas ta kohalikku koori ja mängis jumalateenistuste ajal orelit. Lühikese rongisõidu kaugus Tartust võimaldas õppida Heino Elleri soovitusel muusikateooriat ja harmooniat. Tartu Meeslaulu Seltsi meeskoori sai Eduard Tubina juhtimisel paari aastaga üheks parimaks Eestis. Muusikakooli lõpetades algas Tubina aktiivne tegevus Tartu ja Tallinna kooridega. 1930.a. sai temast ,,Vanemuise" teatris poole kohaga repetiitor ja orkestri dirigent. Selleks ajaks polnud Tartu enam muusika- ja kultuuripealinn. 1931. a juhatas Tubin esimest korda Estonia teatri orkestrit. Teatri juubelikontserdil kanti ette tema esimene orkestriteos ,,Süit eesti motiividel." 1940.a. sai
annaabi.ee 
