Karin Luts- "Kunstnik"
kujutab kunstnikku oma ateljees lähtudes enda Tartu- või Pariisi-päevilt. Meeleolu on
rahulik ning tegelane on ametis kätepesemisega. Mulle meeldivad just Karin Lutsu
maalitud ilmed, kuna need panevad figuurid elama ning annavad neile mõttemaailma.
Minu mõtetes on kunstnik äsja ärganud, veel unelev pilk silmis ning valmistub
päevaks. Ehk kaalutleb ta selle üle, mida peale pesemist maalima hakkab. See, kuidas
kunstnikku on kujutatud, ei lase teda tituleerida naiskunstnikuks või meeskunstnikuks.
Tegemist on lihtsalt kunstnikuga oma ateljees pintslite ja palettide keskel rahulikult
käsi pesemas.
Mõeldes aga selle peale kuidas Karin Luts "Kunstnikku" autoportreena on kujutanud
kerkib esile jälle talle omane ja oluline soolise identiteedi küsimus. Kui selle mõttega
pildil oleva tegelase ilmet vaadata, võib peaaegu et märgata õhkõrna trotslikku muiet
ta suunurgas. Tol ajal oli ka kunstimaailm meeste pärusmaa ning naise roll selles
annaabi.ee 
