sellesse ka 7 soololaulu. Laulude tekstid põhinevad enamasti Anna Haava (Miina Härmal samuti), Martin Lipu, Elise Auna ning Eduard Wöhrmanni sulest, hilisemas loomingus lisanduvad Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Villem Grünthal - Ridala jt. Kuigi Türnpu praktiline tegevus oli seotud aastaid saksa ringkondadega, on saksakeelsele tekstile loodud vaid paar laulu. Suurema osa oma lauludest kirjutas ta esmalt meeskoorivariandis, kuid hiljem on neist tehtud ka segakooriseadeid. Konstantin Türnpu loomingu võib jagada kahte perioodi: 1) Esimene periood hõlmab 19.sajandi lõpu ja 20.sajandi algusest loodut. Sellesse perioodi kuuluvad armastus - ja looduslüürika. "Kevade tunne", "Talvine õhtu", "Luiged". Esimest perioodist pärinevad ka Türnpu esimesed soololaulud - "Üksainus kord", "Tasa,tasa" ... 2) Teine küpsusperiood algas 1916.aastal, mil ta kirjutas koorilaulu "Mu isamaa nad
Muusikaga alustas varakult – 8-aastaselt mängis külakooli hommikupalvustel koraale. Asutas suhteliselt noorelt segakoori “Salme” ning 1916.a. sai temast Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht. 1892.a. sai Türnpu organistikoha saksa kogudusega Niguliste kirikus. Esines viiendal ja kuuendal üldlaulupeol üldjuhina. 1921.a. pani ta ka aluse Eesti Lauljate Liidule. Tegi ligi 60 koorilaulu ning lisaks sellele veel 7 soololaulu. Suurema osa lauludest kirjutas meeskoorivariandis, hiljem tehti neist ka segakooriseadeid. Enamasti olid Türnpu hilisema perioodi teosed liiga keerukad, mistõttu olid need jõukohased enamasti kontsertkooridele. Tema teoste teemad olid seotud isamaaga (eriti kajastub teoses “Priiuse hommikul”). Helikeeles kasutab julgeid kontraste, huvitavaid nüansse ning olulisel kohal olid polüfoonilised võtted ja julge harmoonia. Rudolf Tobias (1873-1918) Oli esimene sümfoonia-komponisti eriala lõpetanu Peterburist
annaabi.ee 
