Nimetu
1852a. asutati Prantsusmaal Join Ville´i vehklemiskool
(Etsole de Join Ville), kus vehklemisest sai tõeline spordiala. Kui elektrifiksaatori
kasutuselevõtt kõrvale jätta, siis on vehklemine muutunud väga vähe.
Vehklemine (täpsemalt meeste florett ja espadron) oli olümpiamängudel juba Ateenas, 1
neljast alast, millel on võisteldud eranditult kõigil suveolümpiamängudel. Naiste florett
lisandus 1924, naiste epee 1996, eestlaste tugevaim ala epee individuaalalana 1900,
meeskondlikuna 1908, naiste espadron individuaalalana 2004. Vehklemist harrastasid ka
keskaegsed rüütlid, samuti aadlikud, kes kutsusid auküsimuste lahendamiseks üksteist
duellile. Aja jooksul on relvi ja võitlusviise edasi arendatud, näiteks 17.sajandil võeti
kasutusele florett. Vehklemine on olümpiamängude kavva kuulunud esimestest mängudest
alates.
Relvad
110cm pikkune florett kaalub kuni 500 grammi, 90 cm pikkune tera on neljakandiline,
annaabi.ee 
