ehk orbitaalmoodulist), mille juurde kuulus mootorisektsioon ( ehk tehnomoodul), Kuu ekspeditsioonimoodulist ( laskumis- ja tõusumoodul) ning päästeseadeldistest. Põhimoodul koosnes tüvikoonusjast kolmekohalisest meeskonnaruumist ja silinderjast tehnomoodulist. Stardi ajal paiknes meeskonnaruumi ees tornjas päästeseadeldis. Kuu lendude korral asus põhimooduli taga kahekohaline Kuu- moodul. Kanderaketiks oli Kuu lendude puhul Saturn -5.Apollo 1 kuni Apollo 6 lendasid orbiidil meeskondadeta , Apollo 7, 8, 9 ja 10 olid mehitatud, kuid nad ei laskunud Kuule.Apollo 11 meeskonnast laskusid Kuu pinnale Neil Armstrong ja Edwin Aldrin. Kuu pinnale laskusid ka Apollo 12, 14, 15, 16 ja 17.Apollo 13 naasis Kuu juurest sellele laskumata.Kokku toodi Maa peale umbes 400 kg Kuu pinnase proove. Apollo 18, 19 ja 20 kavandatud lennud jäeti ära. APOLLO 11 MEESKOND: NEIL ARMSTRONG, EDVIN ALDRIN JA MICHAEL COLLINS NEIL ARMSTRONG
Paksus hommikuudus ning suurtükitule katte all maabus dessant edukalt. Sakslased olid dessanti oodanud pigem põhja- või lõunarannikult, kus meri sügavam ja suuremad laevad pääsevad liikuma (ERAF, f. 32, n. 9, s. 2; Melzer 1960, 70). Nüüd oli tuldud kaluripaatides ja ameeriklastelt saadud amfiibautode ning dessantpraamidega. Et kaluripaatidega oli 1944. aasta sügisel Eesti randades kitsas, siis olid punaarmeelasedki neid lisaks Soomest kaasa toonud. Sedapuhku küll meeskondadeta. Dessant, mida oli oodatud iga päev, jõudis kohale siiski ootamatult. Ainult mõni üksik väiksem grupp suutis jääda kaitsele ja pani vastu, rünnak mööda Väina tammi löödi esialgu tagasi. Olukorda püüdis päästa 23. jalaväediviisi 67. grenaderirügemendi ülem ooberst Graf zu Eulenburg oma võitlusgrupiga (67. ja 323. grenaderirügement 218. füsiljeepataljon ja 532. mereväe suurtükipataljoni mehed jalaväelastena), kes olid algselt kaitsel Orissaare piirkonnas
annaabi.ee 
