Nimetu
2) Aadli ja nende seisuslike kohtutega seot. I astme kohtuks oli meeskohtud, mida võib
nim ka vasalli kohusteks. Tõlgendamise küs , 14 saj tegevust alustanud ( manngericht).
Tegutsevad ka vene riigi võimuper kui tuleb kohtureform. Meeskohtukompetents rootsi
võimu all mõneti muutunud. Kohus paljuski tegeleb tüli ja vaidlusasjadega, piirivaidluste
küs. Süüaluste üles otsimine ja hiljem nende karistamine aka otsuste täide viimine.
Meeskohtutel ka ülekuulamisõigus. Meeskohtuid eestimaal kolm: Harjumaaga seot, Ii
seot Viru- ja Järvamaaga, III seot Läänemaaga. Istungeid peetakse tln, pm igatipidi
tallinna kesksed, kõik tegutsevad tln:Igalkohtul oma eesistuja, keda nim
vasalliohtunikuks ja kaks kaasistujat e assesorit. Pm tegu aadlikohtuga, kuid aadliga seot
kohtuasju seal ei arut, kõrgema astme kohtud. 1626 a kui Eestimaal viibib pikemalt
Gustav II Adolf, siis ta plaanis meeskohtute töö ümber korraldada, tahtis 5 meeskohtut
annaabi.ee 
