Armastus, elu ja surm
mida on võimatu mõista ning mis toob kaasa hulga kannatusi.
Hingelise armastuse kõrval käsitleb autor oma teoses ka isamaa-armastuse
teemat. Romaani tegevusajaks on 1860. aastad, käimas on Ameerika kodusõda, mis
kestab neli pikka aastat. Autor oskab seda suurepäraselt kirjeldada, sest tema
lapsepõlv möödus Ameerika kodusõja veteranide keskel, tema emapoolsed sugulased
olid sõjaga eriti tihedalt kokku puutunud. Tema enda kodumaa-armastus kajastub
romaani meeskangelaste pilgu ja tegevuste läbi. Kui on välja kuulutatud sõda, on kõik
mehed valmis vapralt oma isamaad kaitsma, nad ei hooli surmast, näljast ega
haigustest. Kujutan ette, et kui Margaret Mitchell oleks olnud mees ja elanud
Ameerika kodusõja ajal, oleks ta käitunud täpselt samamoodi nagu mehed tema
romaanis. Kogu oma lapsepõlve kuulis ta veteranide jutustusi lõunaosariikide
vapratest sõduritest ning kui ta sai üheteistaastaselt teada, et nad ei võitnudki sõda, oli
ta jahmunud