draamaetendus, vaid nende ainulaadne sulam. Ajalooliselt tekkis selline muusikaline draama tegelikult 16 sajandil. Pekingi ooper kasutab kõiki lavalisi väljendusvahendeid: laulu, tantsu, pillimängu, akrobaatikat ja deklematsiooni. Ooperi orkestris on 7-8 muusikut. Dirigenti ei ole- tema töö teeb ära trummimängija. Tegelaskujud jagunevad neljaks, mis erinevad üksteisest välimuse, iseloomu ja vanuse poolest.: sheng on positiivne meeskangelane, dan naistegelane, chou veiderdaja koomik, jing mees, kelle iseloomuomadused määratakse näogrimmi värviga. Pillid: Sheng - suuorel, mille korpus valmistatakse õõnestatud kõrvitsast ja millesse on vertikaalselt asetatud 12-24 keelega varustatud bambustoru, õhk puhutakse pilli sisse kõvera toru kaudu. Er-hu- viiulitaoline 2-keeleline pill. Pipa- lautotaoline 4-keeleline pill. Kuulsad muusikud ja heliloojad: Kuulsad muusikud ning heliloojad on näiteks:
lahendusena. Agatha Christie jutuvestjana ja intriigipunujana on nii valdav, et varju jäävad teose nõrgad küljed lugeja lihtsalt ei märka neid. Sageli jätab soovida tegevuse psühholoogiline põhjendatus, esineb ebareaalseid olukordi, erinevad tegelaskujud erinevates romaanides on nii mõnigi kord äravahetamiseni sarnased nad kasutavad isegi samu repliike ja mitmed autoripoolsed arutlusedki korduvad raamatust raamatusse. Romaanides esinev romantika on naiivne ja romantiline meeskangelane sageli üllatavalt naiselik. Tema novellid · Mysterious Affair at Styles, the (1920) · Secret Adversary, the (1922) · Murder on the Links, the (1923) · Man in the Brown Suit, the (1924) · Secret of Chimneys, the (1925) · Murder of Roger Ackroyd, the (1926) · Big Four, the (1927) · Mystery of the Blue Train, the (1928) · Seven Dials Mystery, the (1929) · Murder at the Vicarage, the (1930) · Sittaford Mystery, the (1931) · Peril at End House (1932)
ei märka neid. Sageli jätab soovida tegevuse psühholoogiline põhjendatus, esineb ebareaalseid olukordi, erinevad tegelaskujud erinevates romaanides on nii mõnigi 3 kord äravahetamiseni sarnased nad kasutavad isegi samu repliike ja mitmed autoripoolsed arutlusedki korduvad raamatust raamatusse. Romaanides esinev romantika on naiivne ja romantiline meeskangelane sageli üllatavalt naiselik. Järgides oma põhistruktuurilt klassikalisi norme ja mõjudes seetõttu vanamoelisena, mitte meie aega kuuluvatena, on Agatha Christie viimased teosed siiski kaasaegsusele viitavad mõningate välistunnuste poolest, nagu näiteks kriminaalromaanid "Kariibide mõistatus" (A Caribbean Mystery, 1964) ja "Servast servani mõranenud peegel" (A mirror crack`d from side to side, 1966).