Eesti kirjanduse ajalugu II
Kõige varasemast järgust tuleb tähele panna, et tal on huvit kaasaegse haritud naise hingeelu
suhtes. Ta huvi kandub ka edasi 30ndate värsiloominugsse. Kindlasti kandub ka poeemi
,,Lugu valgest varesest.". Alver kujuneb aja olulisemaks värsivormis kirjutajaks. 30ndatel
hakkavad tulema ka lüürilised luuletused (armastuslüürikat ei kohta) hiljem tuleb küll
armastusluulet ette, kuid ei saa kunagi traditsiooniliseks armastusluuletajaks. Alver pole
tüüpilises naisrollis tugevad meesjooned ja raudsed kõlad (külma metalli motiivid, külmad
kaugused, külmad kõrgused).
Talvikule ja Alverile on mõlemale oluline prantsuse- ja venesümbolism. Alverile on olulise
tähendusega 19nda sajandi keskpaiga kõrgromantiline luule (venekirjandus Puskin ,,Jevgeni
Onegin").
40ndate alguses kaugeneb tumedatest toonidest ja hakkab kõlama ka rahvuslik alatoon. Tekib
selleaegses luules haakumist ka Juhan Liiviga. Kuigi sümbolistlikud kõlad järkuvad, liigub