Pärisorjast peremeheks
mõisnikule. Pärisorjuse asendas teoorjus- maad tuli mõisnikult
rentida, talupoeg pidi ka edaspidi kohustusi täitma, senised
normeeritud koormised asendati niinimetatud vabade
rendilepingutega.
Esialgu ei toonud uus talurahvaseadus mingeid märgatavaid
muudatusi, endiselt võis tegeleda vaid põlluharimisega,
vabaduse kasutamisvõimalused olid napid- mõisnikke võis
vahetada aga linna elama mineku ja kubermangust lahkumise
lootus puudus, kuna linna minekuks oli nõutud vähemalt
120 000 meeselanikku ning kubermangu piiri ületamiseks
140 000. Nende numbriteni ei küünditud.
Loodi talurahvakogukonnad ehk vallad, kuhu valiti ka esindajad.
See oli magus samm ja talurahval oli suurem sõnaõigus. Kui
taluharijate pere soovis liikuda ühest kogukonnast teise, oli vaja
valla luba, mida aga kinnitas mõisnik vaid siis kui lahkuja perel
polnud võlgu. Lahkuja pidi lisaks leidma ka kellegi, kes maksab
tema eest järgmisel hingeloendusel pearahamaksu. Inimestele
annaabi.ee 
