Begiinid
iseseisvalt omale elatist hankida.
Mitmed jõukad begiinid toetasid vaesemaid, pakkudes
neile elukohta. niisugused organisatsioonid olid tavalised
ajal, mil abielukõlbulisi naisi oli rohkem kui abielukõlbulisi
mehi.
Begiinid olid vagad, kuid ei andnud erilisi tõotusi. Nad
olid usutunnistuselt kristlased, kuid sageli hoolitsesid nad ise
oma hingeõnnistuse eest, lugedes omi palveid ja
korraldades rituaale. Begiinide hulgast kerkis esile
naisjutlustajaid, mis ei meeldinud meesautoriteetidele.
Suurem osa begiinidest tunnustas siiski kohalikke
autoriteete, kes neid sageli kaitsesid, kuigi kiriku keskvõimu
arvates ei täitnud nad oma ülesandeid vajaliku hoolega.
Alates 1233. aastal peetud Mainzi kirikukogust oli kirik
püüdnud saada preestrite valve alla naisi, kes eraviisiliselt
sidusid end puhtusega, minemata siiski kloostrisse.
Begiiniühistud olid hästi organiseeritud ja neis tehti
hoolega tööd. Ühistud asutasid töötube ja moodustasid