Vooremaa maastikurajoon
Voored võivad olla eri kuju ja mõõtmetega, kuid paiknevad enamasti koos. Paljudes kohtades
on nad otsapidi või küljetsi koos, moodustades liitvoori. Mõnes kohas on suure voore lael või
nõlval väiksem voor (Saadjärve voor). Kohati aga lahutab voori üksteisest üsna lai platoojas
moreenitasandik, mida on käsitletud ka kui moreenilava Nii tasandikult kui ka voortelt kerkib
väiksemaid (0,5 2(3)) m kõrgusi voorjaid künniseid või kühmi, mida võib nimetada
meereteks. Meerded on orienteeritud voortega samas suunas, paiknevad harilikult kõrval ja
koosnevad tihedast liivsavimoreenist (Rõuk 1974).
Paljudes kohtades on voortel 15-20 (30) m läbimõõduga ja mõne meetri sügavusi
sulglohkusid ehk oitusid, mis on tekkelt termokarstilised nõod ehk söllid. Nende märgi põhju
katavad enamasti pajupõõsastega tarnakooslused ja ääristavad hall-lepad. Mõnes sügavamas
lohus võib vihmasel suvel olla ka vett. Nõlvades esineb ka mitmesuguse sügavusega
annaabi.ee 
