Nüüdisajal on jõulud populaarsed, millega kaasnevad lastega peredes päkapikud ja jõuluvanad. Sageli toovadki vanemad pühade tähistamise põhjuseks laste heaolu. Tavaliselt soovivad emad-isad, et võsukestel oleks meeldejääv lapsepõlv ja lõbus olla. Ma usun, et tegelikult naudivad vanemad ka ise pühi, sest see on siiski aeg, kus saab käituda veidigi lapsemeelsemalt, kui tavaliselt ning igapäevasest rutiinist välja rabeleda. Enda mälestustes meenuvadki jõuludega salapärased päkapikud, hästi maskeeritud vanaisa, kes mängis jõuluvana, soravalt loetud luuletused ja kingipakid. Minu pettis jõulutaat muidugi ära, kuid minust veidi vanemad sugulased murdsid pikalt pead, miks vanaisa end habeme ja kostüümi taha peitis. Esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva algavad lihavõtted. Kuigi see püha ei edesta populaarsuselt jõule, on ta siiski tuntud. Ka meie pere püüab sel ajal
libastumisi ja ebatäpsusi faktides, mis aga haaras jäägitult tolleaegseid lugejaid, aitas otseselt kaasa rahvuslikule vabadusliikumisele ja on jäänud eesti kirjanduses tänapäevani püsima ühe kõige loetavama teosena. ,,Tasuja" on suuresti mõjutanud seda, et Jüriöö ülestõus on eesti rahvale saanud rõhumisevastase võitluse ja vabadusiha sümboliks. See on varandus, mille väärtust on raske üle hinnata. Jüriöö ülestõusust rääkides meenuvadki kõigepealt ilukirjanduslikud teosed, nagu Bornhöhe ,,Tasuja" ja ,,Villu võitlused", Enn Kippeli ,,Jüriöö", Aadu Hindi ,,Vesse poeg", Eugen Kapi ,,Tasuleegid" ja paljude eesti kunstnike teosed, mis kujutavad seda dramaatilist ja kangelaslikku heitlust. Vahest alles seejärel tulevad meile meelde kooliõpikust loetud faktilised teated. Tahtmata kuidagi eitada kõige selle väärtust, mida Jüriöö aineil on loodud kunstilises vormis, tuleb siiski tõdeda, et niiviisi kujundatud pilt on
annaabi.ee 
