PSÜHHOLOOGIA ALUSED
vastava käitumise.
Hüpnoosi teesklemine ja hüpnoosis olemine on vaatleja poolt eristamatud. Kõrge sugereeritavus esineb
20 % -l inimestest.
Hüpnoosis avalduv sugereeritavus eksisteerib ka muudes oludes, näiteks enesesisenduse ehk
autosugestioonina. Viimasel põhinevad mitmed enese psüühilise seisundi reguleerimise võtted, nagu
näiteks autogeenne treening, mida kasutatakse valuga või muude probleemidega toimetuleku
saavutamiseks.
Mälu hüpnoosis 2/3 hüpnoosis meenutatust on fantaasia, mitte tegelikud meenutused. On tuvastatud
hüpnotisööri hälvitav mõju meenutatavale (meenutatakse seda, mida hüpnotisöör soovib, kuigi seda ei
pruugi tegelikult toimunudki olla). Hüpnoosis mõne asjaolu meenumist, mis ilma hüpnoosita ei meenu,
on püütud seletada selles seisundis esineva lõdvestuse soodustava mõjuga meenutamisele. Mõne
sündmuse unustamine hüpnoosis hüpnotiseerija sisenduse mõjul ei tähenda mitte mälestuse, vaid