5. sajandil eKr Vardhamana Mahavira oli üks mõjukamatest Jainismi õpetajatest. Vaatamata sellele, Mahavira ilmselt ei olnud Jainismi asutaja vaid oli Jainismi prohvet. Mahavira tõenaoliselt oli see, kes järgis Jainismi alates selle tekkest. Esimene jainismi tegelane, kellest olid reaalsed ajaloolised tõendid oli Parsva - Mahavira eelkäia. Tõenäoliselt elas ta ajavahemikus 9. 7. sajand eKr. Parsva jälgijatest mainiti konoonilistes raamatutes. Legendis ,,Uttaradhyayana sutra" meenutakse Parsva ja Mahavira kohtumise, mille tulemusena ühendati vana Jainismi kiriku uuega. PEAMISED TÕEKSPIDAMISED · Kõik elav, iga asi omab hinga. · Iga hing on püha ja omab kaassündinud lõpmatu teadust, jõudu ja õnne. Selle pärast peab suhtuma iga elavaga nii nagu iseendaga, mitte kahjustada ja teha head. · Iga hing on oma elu eest vastutav nii olevikus, kui ka tulevikus. · Kui hing vabastab karmast, siis ta muutub vabaks, saab lõpmatu teadmisi ja õnne.
pärast (9 päeva lendab hing ringi ja ei leia kohta), kuue nädala möödudes ning aasta pärast siit ilmas lahkumist, aga ka seitsme ja üheksateistkümne aasta pärast, hingedepäevadel ja jõulude ajal, jaanipäevadel, sünnipäeval ja surmapäeval, muudel perekondlikel tähtpäevadel. Mälestades viiakse kalmule elusaid või kunstlilli, põletatakse küünlaid, korrastatakse kalm, istutatakse kalmul ja meenutakse kadunut, mõnes kohas ka süüakse-juuakse kalmul (Torp-Kõivupuu 2003: 145). Ateistliku ideoloogia tõttu muutus ka peiete tähtsus. Inimesed kogunesid peielauda, et süüa-juua ning rääkida. Peiete keskpunktiks sai viin, mille tähtsus ei ole kadunud tänapäevani. Kristlikud 13 kaanonid ei luba alkoholi peielauas, sest käesolevale matusetalitusele on tähtis mitte söök ja jook
annaabi.ee 
