Kiirus, vaid kiirus ei muud...
Selleks ajaks kui mina tahtsin minna üle tee, läks tuli valgusfooris
punaseks. Autojuhid, kes olid punase fooritule taga oodanud tahtsid muidugi uhkustada oma
vingete autodega ja vajutasid gaasi põhja nii, et silme eest vaid tuul mööda vuhises. Tuli
valgusfooris oli läinud roheliseks ja mina lisasin tempot juurde ja juurde, et läbi Lepistiku
pargi kooli jõuda. See oli selge, et esimesse tundi ma ei jõua, järelikult pidin ootama teist
tundi. Esimesel hetkel ei meenunudki, mis oli teiseks tunniks aga õnneks on garderoobi uksel
tunniplaan. Esimese tunni lõppemiseni oli jäänud 20 minutit, nii et enam polnud mul kuhugi
kiiret. Rahulikult võtsin riidest lahti ja vahetasin jalanõud ning suundusin nüüd teisele
korrusele, sest teine tund oli geograafia.
Need 20 minutit veetsin ma geograafia klassi juures istudes ja muusikat kuulates. Kell helises
vahetundi ja klassidest hakkasid väljuma õpilased. Ükshaaval jõudsid ka minu klassikaaslased
annaabi.ee 
