Põhjamaade sümfooniaorkestri 16.hooaja avakontsert
kõigele järgneb jällegi ettevaatlikus.Lõpu poole tekkiks nagu mingi segadus, kus kõik on
äkki kaduma läinud ning muusika väljendab seda väga kiire viiuli mänguga. Kuid lõpuks
ikkagi saadakse suure vaevaga kõik korda ja ongi püstitatus Eiffeli torn.
Orkestri poolt oli lugu imeilusalt esitatud, isegi vaadates seda milliste näo
emotsioonidega nad seda mängisid
Minu arvates sobisid oma vahel vägagi hästi kokku Carl Nielseni flöödi kontsert ning
Arvo Pärdi ,,Silhoette". Kuna nad meentuasid üksteis millegi poolest. Nii esimene kui
teine oli kuskil vaiksem ja kuskil veidi tormilisem.
Kuid samuti sobivad oma vahel Pjotor Tsaikovski Kuues sümfoonia ning Carl Nielseni
flöödikontsert,sest nad mõlemad sisaldavad palju allegrot ehk kiirust, värvikust ning
lõbusat meloodiat.
Ning sama kõik kolm sobivad oma vahel kokku kuna ,,Sillhouette" on see lugu, mis
sisaldab vähesel määral valjemaid kohti. Nielseni flöödikontsert aga juba hakkab
suurmas osas sisladama allegrot ja Adagiot
annaabi.ee 
