Ilja Repin
Vassiljev, kellele oli
pühendatud peaaegu pool artiklit.
Õpetlik on selle suure meistri haruldane võime unustada iseennast, ja otsekui lahti öeldes oma
eluloost, vaimustada teiste loomingust, teiste talendist. Samasugust vastumeelsust endast
rääkimisel avaldas ta ka ,,Kauge, kuid lähedase" teiste uute peatükkide kirjutamisel. Kuid oma
austust võõra talendi üle ei väljendanud ta mitte ainult tavalise vaimustushüüdega. Meeneutades
üht või teist oma kaasegseist, elas Repin otsekui igaühega neist uuesti kaasa kogu tema elu.
Läbides algusest lõpuni teise loomingulise tee kõik etapid koos kõigi õnnestumiste, meelehärmi
ja raskustega, on need mälestused väga lähedased belletristikale, meenutavad novelle, milles on
seos, lõpplahendus ja puhtbelletristlik süzeeline kude. Nii oskas ta loobuda oma eluloo
kirjeldamisest ja läbi elada võõra eluloo kui enda oma. Selles seisnebki Repini romaanide üks
omapära.
annaabi.ee 
