Eesti keskaeg
Omakorda 1210. aastal
saabus Otepääle Novgorodi vürst Mstislav Mstislavits ja tema vend Pihkva
vürst Vladimir. Nad ristisid ja rahuldusid 19,5kg hõbedat lunarahaga. Paar
kuud enne Ümera lahingut oli ebaõnnestunud osa Turaida liivlaste ja kuralaste
katse Riiat piirata. Liivlaste vastuhaku esialgseks ajendiks oli Autine latgalite
tüli Võnnu mõõgavendadega, kes võtsid ära esimeste põldusid, niite ja
meemetsi. Liivlasi karistati raskema kümnise pealepanemisega ning 2 aastat
hiljem rajati liivlaste kontrollimiseks Turaida kivilinnuse.
Ümera lahingu järel laienes sõda ka teistesse Eesti maakondadesse. 1210-1211 tegid
riialased koos liivlaste, latgalite ja Pihkva väesalgaga sõjakäigu Soontaganasse
(Põhja-Pärnu). Viljandi linnus alistus 1211. aastal, kuid Sakala maakonnas jätkusid
rüüsteretked. Sõjakäik Turaidasse, milles osalesid nii maitsi kui ka meritsi kohale
annaabi.ee 
