india mesilast, kes on kohastunud ja välja töötanud strateegia aasia vapsiku vastu. Kuid euroopa meemesilane, Apis mellifera, on võõrliigina sisse rännanud aasia vapsiku ees kaitsetu. Euroopa meemesilane läheneb tarule aeglasemalt ja reageerib rahulikumalt, märgates vapsikut. Kuigi nad kasutavad sarnast ründetehnikat vapsikute vastu, pole see nii efektiivne ja osav kui india mesilasel. • Vespa velutina eelistab peaaegu alati jahtida just euroopa meemesilast, isegi kui tal on valida teiste liikide vahel, sest Apis mellifera on niivõrd lihtne saak. • Invasiivliigina on Vespa velutina levinud Prantsusmaale, Hispaaniasse, Itaaliasse, Portugali, Lõuna-Koreasse ja Jaapanisse. Tõenäoliselt levib liik järgnevatel aastatel edasi ka pajudesse teistesse riikidesse, millest enamus asuvad Euroopas. KUIDAS KAITSEB ENNAST MESILANE? • Kui mesilased märkavad taru lähedal lendavat vapsikut, ründavad nad vaenlast lennusalgana
– (Koerad 11 000a tagasi, samuti kitsed ja lambad. Sead 9000a tagasi. Veised 6000 ka hobused ja haned. Eeslid ja kanad 5000a tagasi. Tuvid 3500 ja kassid ka. ) Põllumaastik vaene selgroogsete poolest. Läbirändajad, metsloomad toiduotsingul Tolmeldajad *Kasu inimesele: *30% meie toidust saadakse tänu tolmeldamisele *koguprodukti väärtus, mis saadakse ainuüksi meemesilase abil tolmeldatavatest kultuuridest ületab 10 kordselt mesindussaadustest saadava tulu *kimalaste tähtsus ületab meemesilast mitmekordselt, kuna mitmeid metsamarju ja kultuurtaimi meemesilane ei tolmelda Eesti koduloomad : *Koriluse ajajärgul oli põhiline lihaloom – põder *Vanimad koduloomad olid veis, siga, kits ja lammas, pronksiajast on teada hobuse esinemine *Koduloomad toodi Eestisse kaubavahetusega ja koos siia lisandunud inimestega, vaid siga võis olla kodustatud kohapeal *Kodukass toodi Eestisse umbes esimese aastatuhande alguses Jooksiklased *Jooksiklased on põllusanitarid
annaabi.ee 
