aastal läbi Bordeaux’ sadama. Ta on veidi väiksem kui Euroopa herilane. Herilasema pikkuseks võib olla 30 mm ja tööherilastel 25 mm. Putuka pea on musta värvi, nägu oranžikaskollane. Keha on tumepruun või sametjalt must, kitsaste kollaste triipudega. Neljas tagakeha lüli on peaaegu alati kollakasoranž. Jalad on pruunid kollaste otstega. Kirjeldatud tunnused aitavad teda hõlpsasti eristada teistest herilastest. Aasia herilane varitseb meemesilasi 30–40 cm kaugusel taru sissepääsust ja ründab neid, kui nad naasevad korjelennult. Kui mesilane on püütud, siis harilikult lendab herilane kas taime varrele, põõsa või puu oksale ja eraldab talt pea, tiivad, jalad ja kõhu. Järele jäänud rindmik viiakse pesasse vastsetele toiduks. Herilaste tihedad rünnakud mesilasperele nõrgestavad pere ja viib lõpuks selle hukkumiseni. VESPA VELUTINA VESPA VELUTINA OHTLIKKUS
o Süsteemne pestitsiid saastavad õietolmu ja nektarit, põhjustab mürgistusi taru sees o Õitsemise ajal ei tohi pritsida mesilased jäävad pritsime alla o Pritsime hävitav kõigile: kas otseselt või kaudselt o Otseselt: mesilased põllud külastavad kõike õitsevat, ka õitsvad umbrohud põllul Lenduva pestitsiidi jäägid pakitakse õietolmupallidesse ja tassitakse tarru Säästetakse vaid meemesilasi kimalasi mitte (nt kimalased tolmendavad hommikul ja õhtul, mesilased keskpäeval) o Kaudne kontakt: (mürk jõuab juhtkanalite kaudu õietolmu ja nektaritesse) Toksikoosist suremine Erakordselt suur hulk surnud mesilase taru ees Mõju meemesilastele erinev looduslikele mesilastele, sest kehakaal on erinev, korjekäitumine erinev, pere suurus erinev, keegi ei loe looduslike
annaabi.ee 
