pseda ldsuse halvakspanu alt. Kuid Aleksandrovit ei suutnud Annale andestada tema kitumist ja ei tahtnud lahutust anda, kuna tol ajal ei olnud see kombeks. Anna muutus lahutuse ootamisest ha krsitumaks. Samuti viis teda meeleheitele asjaolu, et Aleksandrovit ei lubanud tal lapsega kohtuda ning oli isegi lapsele elnud, et ema on surnud. Pikapeale valas ta ha sagedamini oma viha Vronski peale vlja ja sdistas teda paljudes asjades, mis talle meeltmda polnud. Lpuks kasvas pinge nii suureks, et Anna hakkas oopiumi tarvitama, kuid seegi ei andnud talle tielikku rahu. Oopiumiuimas tuli talle meelde, kuidas lapsehoidja oli nnetuse tttu rongi rataste alla jnud ja seetttu elu kaotanud. Jrgmisena tuli talle silmade ette pilt, kuidas ta laskub kristallselgesse vette. See oli aga vaid meelemrgi tttu tekkinud nnelik mlestus. Tegelikult viskus ta samal ajal jaama saabuva rongi rataste alla ning hukkus.
kosja juures. 5. Jukola vennastest ei peetud lugu, sest... nad sattusid paljudesse konfliktidesse, mis enamasti lppesid kaklusega ning vendade viduga. Samuti mrkas rahvas ka osade vendade viinalembust, mis ei soojendanud vendade suhteid rahvaga. 6. Vennad pgenesid kstri juurest, kuna.. nad ei soovinud kirikukoolis enam ppida. Enamasti ikka seetttu, et kster oli pahane Timo ja Juhani peale, et nad ei tundnud thti ning seetttu mras nad karmi kohtlemise alla, mis poistele meeltmda polnud. 7. Hiiukivil olles avaldus vendade iseloom erinevalt:... Lauri ji purju ning ta muutus kige enam - ei pidanud enam oma vendadest lugu. Toomast ajas Lauri loba nrvi ning soovis isegi ta maatasa teha. 8. Kivi-saaga lppes.. kui nad lasid niielda vastased maha. Hakkasid jrgi tkkideks raiduma, jttes need psa alla, kui hiljem veti need siiski ra. 9. Vennad olid kodust eemal olnud... 10... aastat. 10. Nii Jukola kui Impivaaria jagati .. kahte.. ossa. Impivaaria sai endale Thuomas ja Lauri. 11
kski partei ei saavutanud valimistel ainuparteilise valitsuse moodustamiseks piisavat lekaalu ning tuli moodustada koalitsioonivalitsus, kuhu kuulus tavaliselt esindajaid 4-5 erakonnast. Et ksmeelt oli valitsuses raske saavutada, viisid vastuolud sageli valit-suskriiside ja valitsuste lagunemiseni. Niteks 1921-31 oli Eestis 11 valitsust keskmise elueaga 11 kuud. Valitsuskriisidele lisandusid 1920. aastail veel probleemid nendega, kellele iseseisev Eesti Vabariik meeltmda ei olnud. Peamisteks vastalisteks kujunesid kohalikud kommunistid, keda toetas Nukogude Liit. 1924. aasta 1. detsembril korraldas umbes 300 kohalikku enamlast Tallinnas relvastatud riigiprdekatse, rnnates valitsusasutusi, sidekeskusi ja sjaveosi. Enamlased lootsid majanduslanguse kes vaevleva trahva toetusele, kuid see ji saamata ja mss suruti maha. Prast seda kadus Eestis igasugune poolehoid enamlaste ideede ja poliitika vastu.
annaabi.ee 
