Kultuuriajalugu
üks paljudest viisidest, kuidas enesest välja pääseda, on tõe läbielamine, mis on
inimesele antud.(...) Selle tundmuse objekt pole üksikinimesed, pole inimelud ega
inimmõtted, mida arvatakse aduvat. Seda, mida vaim siin vormib või kogeb, saab
vaevalt pildiks nimetada. Niivõrd kui see kuju omandabki, jääb tulemus ebamääraseks:
see on Ahnung tänavatest ja majadest ja väljadest, kõladest ja värvidest, samuti
meeltliigutavatest ja meeleliigutuses inimestest.(...) Ajalootundmusest ei saada
teadlikuks kui elluäratamisest, vaid kui arusaamisest, mis jääb lähedasse sugulusse
muusika mõistmisega, või õigemini maailma mõistmisega muusika kaudu.
Elluäratamine teadaandmise viisina eeldab tajumust, mis enam-vähem järjepidevalt
saadab lugemist või mõtlemist. Tegelikult piirdub see tundmus, nägemus, kontakt,
annaabi.ee 
