Tõde ja Õigus II Terve tekst
midagi tule ega ole. Missuguste kavatsuste ja lootustega ta oli tulnud ja kuis oli kõik hoopis
teisiti kujunenud! Ta oli tahtnud nagu midagi suurt, mis tundus ilusanagi, ja ometi oli aasta
kadunud nagu tühja tuule tagaajamisega. Suurest meeleolust ja ülevast eeltundmusest oli
saanud väikeste igapäevaste asjade mõttetu rägastik ja peaasi oli nagu üsna unustatud. Ta oli
teistega kaasa janditanud või oli nende mõttetuist vallatusist vähemalt head meeltki tundnud.
Lugematu oli asjatult kulunud päevade ja tundide arv. Ja otse pentsik oli, et ainuke, millel tõsine
tähendus, näis olevat ainult see, et ta pool aastat voolinud leiba ja ladunud laudadele taldrikuid,
nuge-kahvleid ning kõrvuta tasse. Ja nüüd on tal kasti põhjas kaks tassikõrva. Kui keegi need
sealt leiaks! Jah, kui keegi leiaks ja küsiks, mis asjad need on, milleks need on, miks
siidpaberis.