FILOSOOFIA
ehk üheselt määratlemata või ei vasta üheselt meeltekogemusele ja teadmine
maailmast on alati teadmine mingist keeles.
Vaimufilosoofia: Nn analüütilise vaimufilosoofia keskne küsimus on, millest me
siis ikkagi räägime rääkides oma vaimuseisunditest- mõtlen, olen teadvusel jne.
Filosoofia ajaloos on vaim olnud kehaga võrreldes privilegeeritud seisundis –
Platoni hingeõpetus ja mõtlemise primaat, kristlik hinge surematus, Descartesi
kahtlemine meeltetajus ja mõtlemise usaldamine. Moodsa vaimufilosoofia
püüdlus on pigem vaimu füüsikale taandada. See algab juba Thomas Huxley
epifenomenalismi ja biheiviorismiga psühholoogias. Huxley arvates on vaimsed
nähtused füüsikalistest tingitud ja ise neid mõjutada ei saa. Biheiviorism üritas
taandada vaimuseisundid käitumisele. Filosoofiasse tõi sellise lähenemise
Gilbert Ryle, kelle arvates vaimust nimisõnana rääkimine oli kategooriaviga.
annaabi.ee 
