Platon
Vari on
tõelisus- nende jaoks. Vangid istuvad ja arutavad nähtu üle; tunnustavad seda, kes ära arvab,
missugune vari järgneb nt. kannu varjule, teevad järeldusi nähtust ja järgnevustest.
Kummaline vaatepilt ja kummalised on ka need aheldatud vangid... jah sama kummalised kui
meie, tõdeb Platon Sokratese suu läbi. Sest sama moondunud nagu varjupildid, mida näevad
koopasse aheldatud vangid, on ka meie teadmised, mis põhinevad meeltetajul. Reaalsust
meeltega tunnetades me tõeliselt olevani ei jõua- jõuame vaid varjuni. Tuleb tungida
muljete ja näiliste nähtuste taha (- veeklaasis "murdunud" lusikas, Jürgen Veberi trikid- me
saame nad lahti seletada või veel: seisad paigal, aga tegelikult tiirled tohutu kiirusega ümber
Päikese). See nõuab mõistust. Vaid mõistuse abil võime jõuda tõelise teadmiseni.
Aga kusagil teisel pool tuld on koopasuu avaus, kust pääseb päikesevalguse kätte. Tõelisesse
maailma.
annaabi.ee 
